EEPOHS Consulting

Pole lihtsamat kui teha bändi
Kontserde andes mööda maad sõita ringi
Rentida stuudio ja teha seal pulli
et koguda respekti ja feimi ja sulli

— Toe Tag “Legendaarne”

Crowdsourcing on neologism ehk uudissõna, mille võttis esmakordselt kasutusele mees nimega Jeff Howe 2006 aastal, andes nime fenomenile, mida oli tuntud juba aastaid — paluda laiemalt üldsuselt abi oma toote või teenuse arendamisel. Crowdsourcing kui termin on saadud ristates sõnad crowd ehk rahvas sõnaga outsourcing, ehk töö oma inimjõuga tegemise asemel selle väljast sisse ostmine. Tegemist on Web 2.0 alustalaga ning on vaatamata oma lihtsusele üke kõige vähem mõistetud printsiipe kogu veebiäris.

Ühel või teisel hetkel on enamus veebiga raha teenivaid ettevõtteid tulnud järgneva geniaalse skeemi peale: teeme valmis mingisuguse keskkonna, rahvas tuleb ja toodab sisu ning seda kapitaliseerides pistame tasku priske hunniku seda va krabisevat. Facebooki poisid ju teevad seda, miks meie ei võiks? Mõnedel firmadel tuleb mõistus varem pähe kui teistel, kuid oodates asjatult millal rahvas neile pudrumägesi ja piimajõgesi genereerima hakkab on isegi murumütsimaal päris mitu kogust miljoneid korstnasse lennutatud. Rahvas ei tee midagi niisama vaid, nagu Toe Tag tabavalt ära tõi, et koguda respekti, feimi ja sulli. Selleks, et crowdsourcing töötaks on vaja, et inimesed oleks permanentselt varustatud lugupidamise, au ja kuulsuse ning materiaalsete hüvedega.

Enne asjast detailsemalt rääkima asumist peame aga eelkõige vastama ühele teisele üsna olulisele küsimuse: kui tihedalt on crowdsourcing seotud e-kaubandusega ning kas see on üldse selles ärivaldkonnas oluline vahend? Veebipoed on eelkõige ehitatud selleks, et laiemale üldsusele midagi müüa. Mitte keegi ei tea laiemast üldsusest paremini, mida laiem üldus tahab, kuidas ta seda tahab ja palju ta on nõus selle eest maksma. See on informatsioon, millel baseerub poe edukus ning seda kompetentsi oleks patt kasutamata jätta. Jah, crowdsourcing on vägagi seotud e-kaubandusega.

Laiemas plaanis jaguneb crowdsourcing kaheks: passiivne ja aktiivne. Passiivne osa koosneb analüütikast ning kasutajate harjumuste jälgimisest. Sellega tegeleb veebiturundus ning ma sellel praegusel hetkel rohkem ei peatuks. Siiski tasub silmas pidada, et allpool toodud paradigmad kehtivad ka kasutajate passiivse kaasamise puhul. Aktiivne crowdsourcing seevastu on kasutajate järjekindel varustamine kolme eelpoolnimetatud valuutaga lootuses nende käest saada tagasisidet ning sisu.

Kogu fenomeni mõistmiseks on vaja aru saada paarist olulisest reeglist:

Üksikisik on tark, mass on rumal

Uuringud on näidanud, et oma otsuseid tehes on inimesed üldjuhul üsna taiplikud. Ometigi on needsamad taiplikud inimesed võimelised muutuma loetud minutite jooksul märatsevaks pööbliks kui neid piisavalt palju kokku kuhjata ja kasvõi näilise anonüümsusega varustada (Delfi kommentaariumid). Kui te proovite saad intelligentset tagasisidet, siis hoidke inimesed teineteisest lahus ning alati võtke neid kui indiviide. Muide, võib väita, et paari aasta eest Tallinnas aset leidnud rahvarahutused olid omamoodi näide aktiivsest crowdsourcingust, kus massiga manipuleerides suudeti pealinnas korralik kaos korraldada.

Mõned näited — kui klient on midagi veebipoest ostnud, siis saatke talle personaalne kiri, kus palute tal anda hinnang ostetud tootele ning võimaluse korral anda hinnangule ka lühike põhjendus. Taolised arvustused on paljudes e-kauplustes tooteinfo juures ning need on ostu sooritamise või mittesooritamise otsustamisel ühed määravaimad tegurid. Ärge kartke negatiivseid arvustusi — hea kriitika kannab hoolt selle eest, et tarbija ei soetaks talle mittesobivat kraami, mis omakorda garanteerib kestva kliendisuhte ning vastastikuse lugupidamise säilimise. Kindlasti on poes midagi muud, mida selle asemel müüa — kasutage juhust ning suunake teda sinnapoole. Oluline on hoida arvustused teineteisest sõltumatutena: näiteks tuleks e-poest eemaldada arvustused, mis ei anna hinnangut tootele, vaid kellegi teise arvustusele — hoidke kliendid oma arvamuse avaldamisel lahus ja nad osutuvad toredateks ning intelligentseteks inimesteks. Pöördudes inimese poole personaalselt näitate, et te respekteerite tema arvamust, võimalus oma nime olulises veebipoes afišeerida võrdub üsna üheselt “feimiga” ja kui tundub, et tagasiside hulk pole sellele vaatamata küllaldane võib sisse visata ka natuke “sulli” — loosida iga kuu arvustanute vahel midagi välja või pakkuda iga aktsepteeritud arvustuse eest järgmise ostu juures allahindlust — ärge jätke kunagi kasutamata võimalust veidike mett mokale määrida.

Üksikisik on ekslik, mass ei ole

Ühe eksperimendi korras paluti suure hulgal inimestel silma järgi öelda kui pikk on üks või teine inimene. Eraldi võttes kõikusid arvamused seinast seina, erinedes vahel teineteisest koguni üsna drastiliselt, kuid kui nendest numbritest keskmine võeti, siis selgus et massina suudeti üsna tõelähedaste tulemusteni jõuda. Missivõistlustel osalejate vastuseid kuulates tundub, et Dostojevski on maailma populaarseim kirjanik ja ometigi lahkuvad ostjate kottides kauplustest tavaliselt hoopis kriminullid ja padjaraamatut.

Massi jälgimine ning selle põhjal oma tegevuses korrektuuride tegemine on näide passiivsest crowdsourcingust. Näiteks kaupluse esilehele pannakse tavaliselt kahte tüüpi tooteid: neid, mida kauplus soovib müüa ja need, mida inimesed soovivad osta. Ideaalis peaks need kaks gruppi omavahel suuresti kattuma, kusjuures veebianalüütika annab üsna hea ülevaate, mida inimesed vaatamas käivad. Massi jälgimine annab poepidajale üsna hea ülevaate sellest, mis inimesi huvitab ja mis mitte. Kui toode, millest enim huvitutakse ei müü, siis tähendab see, et sellega on midagi vale: kas on hind liiga kõrge, infot liiga vähe või on tootevalik selles kategoorias liiga ahtake. Sellistes küsimustes usaldage massi.