9. Mar
Riigikogu valimised on selleks korraks taas midagi, millest minevikuvormis räägitakse ja uus Riigikogu koosseis teada. Koos sellega on aeg tagasi vaadata millise õppetunni andis meile valimiste tipphetkel infosüsteem tabanud kaos, mil vaid tänu Facebookile ja Twitterile said inimesed teada, mis valimisjaoskondades toimus. Pahanduse põhjustanud tarkvara loonud ettevõtte nimega Helmes ei kaotanud hetkegi aega veeretamaks süüd vabavaralise andmebaasimootori PostgreSQL kaela, pälvides hulgaliselt mõistmatuid pilke vastava ala spetsialistide poolt. Jookseb ju kasvõi Skype kliendibaas, mis on mitu suurusjärku mahukam kui Eesti kõikide valimiste andmebaasid kokku, sellel mootoril.
Henn Sarv
Tõenäoliselt kõige paremini on selle teema kokku võtnud Henn Sarv Postimehe artiklis
“Henn Sarv: kallid vabavaralised valimistulemused?”. Tema sõnavõtu teeb eriti tähelepanuväärseks asjaolu, et tegemist on puhtakujulise Microsofti mehega, kes on Redmondile maha müünud oma hinge ja esmasündinu. Kui juba Henn astub vaba tarkvara kaitseks välja, siis tähendab see seda, et siin polegi enam midagi arutada ning tegelik probleem on pigem arendajate puudulikus kompetentsis või lihtlabases hooletuses.
Ometigi pole valimised selle jutu põhiteemaks. Küsimus on rohkem selles, et analoogsed probleemid ei piirdu pelgalt valimistega; selle juured on sügavamal ning päeva lõpuks kannatavad tehtud praagi ning tegemata tööde tõttu just kliendid. Et asi vaid teooria tasemel ei jääks, räägime loo ühest kliendist, kelle tarnija poolt lõpetamata projekti Eepohs hiljuti üle võttis. Tegemist ei ole paraku isoleeritud intsidendiga, vaid tõelise epideemiaga.
Tegemist oli eduka veebipoodnikuga, kellel oli korralik käive, suur kliendibaas, töötav võrgukauplus ning isegi füüsiline pood kus klient sai tooteid oma silmaga kaeda ja käega katsuda. Vaatamata tavalise poe olemasolule käis firma põhitegevus internetis ning renditavad ruumid andsid vaid lisaväärtust. Sedavõrd kuidas müük kasvas ja koos sellega ka nõudmised vahenditele, hakkas olemasolev rakendus kitsaks jääma: tegemist oli n.ö. kodukootud poega, mille vastu algne tarnija oli ammu huvi kaotanud ning mille funktsionaalsus ja kohanemisvõime ei olnud enam konkurentsivõimelised.
Kuna tegemist oli masueelse ajaga: äri õitses, tuleviku tundus helge ja vahendeid oli piisavalt, siis hakati otsima omale partnerit uue lahenduse loomiseks. Et asjast paremat ülevaadet saada telliti eelanalüüs ja paluti kaardistada vajadused, et nende põhjal siis pakkumisi koguda. Juhuse tahtel oli kliendil lisaks vajadus veel ühe lahenduse järele (vabandan, et ma olen täiesti teadlikult ebamäärane, sest ma ei taha selle loo raames nimesi nimetada) ning otsides omale potentsiaalset tarnijat selle jaoks tuli jutuks ka veebikauplus. Potentsiaalne tarnija haaras sõnasabast kinni, lubas kokku kuu, päikese ning täieliku intergatsiooni lahenduste vahel ja peagi löödigi käed Magentol baseeruva kaupluse loomiseks, vaatamata sellele, et eelanalüüsi kirjutanud firma hinnangul lubas tarnija tehniline pädevus täita vaid 25% võetud kohustustest. Etteruttavalt võib lisada, et see prognoos oli hämmastavalt täpne.
Probleemid selle projektiga hakkasid pihta peaaegu esimestest nädalatest alates. Firma ei andnud adekvaatset tagasisidet, katsus kõikide probleemide puhul delegeerida vastutust kolmandatele osapooltele, viivitas mitu kuud käivitamisega ja käivitamise ajal oli kauplus päevi maas. Lisaks ei kantud üle vanasi tellimusi, puudu oli suur hulk funktsionaalsust, nii sellist mille jaoks see projekt käivitati kui ka sellist, mis vanas poes oli juba olemas ning kirsina tordil selgus pärast poe käivitamiseks, et selle teise lahenduse juurutamiseks on vaja lisaks veel 40000 krooni maksta. Kuna tegemist oli lepinguliste kohutustega, tekkis kliendil hulgaliselt põhjandatud pretensioone, millega tarnija kuude kaupa midagi teha ei suutnud ning kui asi läks juba tõeliselt kriitiliseks, hakkas ähvardama klienti sellega, et tõmbab kogu poe maha. Kuna ohus oli firma edasine eksisteerimine pöörduti Eepohsi poole.
Mis on selle loo moraal? Ettevõtte kaotas selle nukravõitu saaga käigus umbes poolteist miljonit krooni saamata jäänud tulu ja liidripositsiooni turul. Lisaks saadi kogu asjaajamise käigus hulgaliselt halle karvu, kaotati eelneva äritegevuse ajalugu ning rikuti suhteid. Hiljem tulemust auditeerides tuvastas Eepohs sellest veel hulgaliselt keelatud töövõtteid, rikutud funktsionaalsust, kolmandate osapoolte poolt halvasti kirjutatud koodi (kuna nagu selgus ei olnud tarnija ise suuteline Magentot juurutama, palgati selleks kusagilt küsitava pädevusega “spetsialistid”) ning osa lahendusi oli realiseeritud nõnda, et selle abil ei oleks olnud isegi parima tahtmise juures võimalik võetud kohustusi täita. Tähelepanuväärne on siinkohas see, et kuna Magento on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara, siis ühel hetkel prooviti nagu valimiste puhulgi kogu probleem selle platvormi kaela veeretada.
Kas seda jama oleks saanud vältida? Kindlasti oleks — kasvõi usaldades eelanalüüsi teinud ettevõtet, aga paraku suutis läbikukkunud tarnija poodniku vastupidises veenda. Selliseid rehasi on võimalik vältida kui partner valida õigesti, kuid selleks on vaja juba läbirääkimiste käigus märgata ohusignaale. Kuidas seda teha, sellest räägime juba järgnevas artiklis.
Võtmesõnad: Facebook, Helmes, Henn Sarv, Magento, Microsoft, PostgreSQL, Postimees, Riigikogu valimised 2011, Twitter, Vabavara
Kategooria: Artiklid | Arvamusi pole »
Kui me eile kirjutasime sellest, et uus versioon WordPressist nuhib juba nuka taga, siis täna pole nukast enam jälgegi; WordPress v3.2 (pühendatud pianistile George Gershwinile) on ametlikult väljas ja tavaliste kanalite (ehk wordpress.org-i) kaudu alla laetav. Mida uus versioon sisaldab? Mis on muutunud ja mis on juurde tulnud?
