EEPOHS Consulting

BBC artikkel nimega “Terminator bots aim to give web shoppers the right fit” pajatab loo Eesti päritolu proovirobotist, mis lubab e-poodidel demonstreerida potentsiaalsele ostjale, kuidas tema poolt valitud rõivatükk just tema seljas istub. Tegemist on firma Fits.me poolt loodud kuju muutva mannekeenina, mis kodus istuva kliendi asemel riideid selga proovib.

Fits.me lahendus on firma juhi Heikki Haldre sõnul loodud selleks, et tõsta veebikaupluste konkurentsi rõivaste müügi turul. Süsteem töötab nõnda, et proovikabiinis olevale robotmannekeenile aetakse särk selga ja automaatkaamera pildistab seda iga kord kui seade on kuju muutunud. Nõnda käiakse läbi kõikvõimalikud kehatüübid ning pärast seda kui pildid on laetud veebipoe serverisse piisab potentsiaalsel ostjal oma strateegiliste parameetrite sisestamisest, et näha tema kehale vastavat ülesvõtet.

Hetkel on Fits.me proovirobot saadaval vaid meestele, kuid 2010 oktoobris peaks valmis saama ka oluliselt komplitseeritum mannekeen nüansirohkema naisekeha jaoks. Igal juhul on meeldiv lugeda, et Eesti e-kaubanduse asi maailmas positiivset tähelepanu äratab.

Magentot on võimalik paigaldada kahte moodi: automaatse installeriga, mis võtab aega ja tõenäoliselt paar valestarti ning käsitsi, mis on suhteliselt valutu protseduur. Väga paljud inimesed eelistavad just viimast meetodit. Paraku on sellega seotud üks probleem, nimelt erinevalt installeriga seadistatud Magentost, ei võimalda see automaatset uuendust, sest komponendid on Magento Connectis registreerimata. Kuidas neid komponente käsitsi registreerida?

1. Suunduge System » Magento Commerce » Magento Connect Manager

2. Sisenege Magento Connecti oma administraator kasutajatunnusega

3. Sisestage välja Paste extension key to install järgnev kood: magento-core/Mage_All_Latest

4. Vajutage Install

Ning ongi valmis. Pärast seda tekib laienduste nimistusse valik Magento enda sisemistest komponentidest, mida on võimalik uuendada täpselt sama moodi nagu kõiki ülejäänud komponente ja laiendusi.

Pangalingi abil e-poes oma kodupanga kaudu ostude eest maksmine on praeguseks Eesti jaoks standardiks kujunenud. Kuigi oma funktsionaalsuselt ei piirdu pangalink ainult maksmisega ja sellega saab ennast lisaks autentida — selleks, et logida sisse e-Maksuametisse, EMT iseteenindusbüroodesse ja paljudesse muudesse kohtadesse, piirdume selle loo raames vaid maksmise kirjeldamisega. Järgnev jutt on mõeldud inimeste jaoks, keda huvitab kuidas pangalink töötab ning selle käigus ei laskuta tehnilistesse nüanssidesse. Keda huvitavad täpsem kapotialune toimine, siis nende jaoks on SEB-s ja Swedbank-is olemas vastavad lehed.

Kaupmehe poolt on vaja pangalingi aktiveerimist kõigepealt lepingut pangaga. Täpsustuseks niipalju, et leping tuleb sõlmida iga finantsasutusega eraldi, samuti tuleb kõikides neist avada oma kogumiskonto. Selle protsessi käigus genereeritakse ja vahetatakse krüpteerimisvõtmed ja lisaks kasseerib pank lepingu eest mõningase raha, mille kogus sõltub kliendist, pangast ja kas neil on parasjagu mingi kampaani käimas või mitte.

Kõige tehnilisem on PKI võtmepaari genereerimine, millest räägime hiljem mõnes teises loos. PKI tüüpi (Public Key Infrastructure ehk avaliku võtme infrastruktuur) lahendus on selline, kus krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks loodakse kaks erinevat võtit. Sellise võtmepaari juures on huvitav see, et ühe võtmega pakitud informatsioon on avatav ainult teise võtme poolt. Kokkuleppeliselt nimetatakse üks võti avalikuks võtmeks, mis tehakse kõikidele kättesaadavaks ja teine salajaseks võtmeks, mis on isiklik ja mida tuleb hoida teistele kättesaamatuna. Kui nüüd keegi avaliku võtmega informatsiooni kokku pakib, siis on see loetav ainult pärast salajase võtmega avamist. Kui info on pakitud salajase võtmega, on ta loetav kõigi poolt, sest avalik võti on avalik. Viimane on oluline just sellepärast, et nõnda on võimalik tuvastada info saatja identiteeti — kuna salajane võti on ainult ühel inimesel, siis on tema avaliku võtmega dekrüpteeruv info kindlasti tema poolt saadetud. Võtmete vahetamine tähendab seega seda, et pank annab kaupmehele oma avaliku võtme ning kaupmees vastab samaga. Pärast võtmete vahetamist on võimalik üheaegselt infot nii võõra pilgu jaoks loetamatuks muuta kui olla veendunud selle saatja identiteedis.

Pärast formaalsuseid ja võtmevahetusi on vaja pangalingi tarkvara. Enamustes valmistoodetena levitatavate e-poodide jaoks on vajalikud lahendused juba välja töötatud ning need tuleb vaid seadistada. Eritellimustena loodavate tarkvarade puhul loomulikult nõuab pangalingi mooduli loomine eraldi tööd, kuid tegemist ei ole väga keeruka ettevõtmisega. Oluline on mõista, et kuigi erinevate pankade pangalingid on omavahel sarnased, ei ole nad sellele vaatamata 100% identsed, mistõttu ei piisa vaid ühe panga jaoks pangalingi tarkvara loomisest.

Nüüd peaks meil olema pangalingid paigas ja võime vaadelda sisulist protsessi. Kui poes toimub ostu vormistamine, siis põhimõtteliselt genereerib veebipoe tarkvara arve, mille seejärel signeerib, ehk allkirjastab oma salajase võtmega. Seejärel suunatakse kasutaja panga makselehele. Ühest küljest võib seda nimetada asjatuks kliendi solgutamiseks, kuid tegelikkuses on küsimus usalduses; klient peab ju sisestama oma isiklikud pangaatribuudid (kasutajatunnused, koodid), mida poele usalda pole võimalik. Suunamine toimub üle krüpteeritud SSL kanali ja selle käigus antakse panka kaasa ka eelnevalt genereeritud arve. Pank kontrollib väidetava kaupmehe avaliku võtmega, kas arve saatja ikka on see, kes ta väidab ennast olevat ning pakub seejärel võimalust kliendil sisse logida. Pärast sisse logimist näeb klient arvet ning vähemalt teoreetiliselt peaks kontrollima, kas saaja on õige ja kas summa on õige. Kui see klapib, siis kinnitab ta arve põhjal automaatselt genereeritud maksekorraldus ja pank genereerib pärast seda vastuse maksekorralduse vastuvõtmisest, mille ta signeerib oma salajase võtmega. Pärast seda suunatakse kasutaja tagasi poodi, kus pood kontrollib, vastuse saatja identiteeti ja kui vastus on positiivne, siis käivitab edasised protsessid, mis päädivad kauba jõudmisega kliendini.

Loomulikult ei ole eelnevas lõigus kirjeldatud protsess ideaalne, kuid see on hõlpsalt ja ilma suuremate investeeringuteta realiseeritav, turvaline ja kergelt mõistetav. Suurim probleem selle juures on see, et klient lahkub poest, mis kaupmehele ei meeldi mitte üks teps, samuti see, et klient ei pruugi pidada vajalikuks pärast maksmist poodi tagasi suunduda, ms tähendab seda, et edasised protsessid saab käivitada alles siis kui raamatupidaja leiab laekumise kontoväljavõttes. Kui tegemist on kiireteenusega, siis võib sellest tõusta palju paksu verd. Päris kindel on ka see, et need lahenduse täienevad ja võimalik, et juba aasta-paari pärast pakub pank elegantsemat ja veelgi võimalusterohkemat lahendust, kuid senikaua liigu raha de facto just selliseid kanaleid pidi.

Täiendus: Allar Alas juhtis tähelepanu sellele, et tänapäeva pangalink lubab tehniliselt ka sellist võimalust, et klient ei tule panka tagasi. Sellisel juhul teeb pangaserver pärast makse õnnestumist automaatse päringu poeserveri poole, aga see eeldab, et nii poetarkvara kui kasutatav maksesüsteem toetab sellist lähenemist.

Internet on oma olemuselt globaalne fenomen; selleks, et Eesti leheküljelt Austraalia omale edasi suunduda kulub vaid silmapilk ning Google otsing annab tihtipeale tulemuseks risti-rästi erinevate riikide andmevaramuid. Sestap peab arvestama sellega, et kohalik e-pood ei pruugi ligipääsetav olla vaid kohalike klientide jaoks ning Soome veebimüügipunkt võib sama edukalt kliente varastada kui naabrimehe veebileht. Piiriülene äri hoiab lõpptarbija jaoks hinnad madalad ning kaupmehe jaoks konkurentsirauad tules. Selleks, et asjast paremat ülevaadet saada viskame pilgu peale Euroopa Komisjoni asjakohasele raportile, mis lahkab Euroopa piiriülest ära (Cross-Border Business), selle põhjuseid ja tulevikuväljavaateid.

Raport tõdeb, et e-kommertsi seisukohalt on Euroopa endiselt suhteliselt fragmenteerunud ning põhjusi on selleks mitmeid: kaupmeeste oskamatus või suutmatus  teenindada välisriigi klienti, e-kaubanduse vaenulik seadusandlus, potentsiaalsete klientide vähene teadlikus, raskused turundusega, usalduse puudumine ja loomulikult probleemid keelte ning valuutadega. Selgub, et sellal kui Internetist kaupu ostnud inimeste osakaal kasvas vahemikus 2006 – 2008 27% pealt 33% peale tõusis mõnest välisriigist omale tooteid ostnud inimeste osakaal 6% pealt 7% peale. Kuigi nende kahe numbri omavaheline protsentuaalne kasv on suhtarvudes enam-vähem võrdne näitab see pigem seda, et riigiväliseid oste teeb stabiilselt sama suur osakaal kogu e-kaubanduse klientidest. Tähelepanuväärne on ka see, et kuigi 51% Euroopa jaekaubandusettevõtetest müüvad midagi Internetis, pakub vaid 21% võimalust soetada kaupu teistes riikides ja vaid 4% võimaldab neid tellida rohkem kui 10-sse riiki. Viimane number on tähelepanuväärne selle tõttu, et Eesti ei mahu just väga tihti nende 10% sisse.

Üks olulisi argumente osta asju teiselt poolt piiri on hind. Selles valdkonnas on nähtav ka lõhe: vaid 13% britte suutis leida tooteid, mis oleks oluliselt (vähemalt 10%) odavamad kui nende kodumaa veebipoodides, samas kui Portugalis oli see number tervel 70%. Kui kriteeriumit lõdvendada, siis leidis 25% protsenti saareriigi kodanikest odavamaid asju meretagustest maadest, sellal kui Portugalis oli selleks numbriks arvestatav 83%. Muide, Eesti on keskmise kolmandiku tipus, 59% arvas, et nad leiaks analoogseid tooteid välismaistest kauplustest oluliselt odavamalt ning 68% leidsid, et nad leiaks lihtsalt odavamalt. Eesti torkas silma selle poolest, vahet odavama ja oluliselt odavama vahel on märkimisväärne väike, mis viitab sellele, et Eesti veebikauplustes pakutav kraam on suhteliselt kallis. See on ka hoiatus Eesti veebikaupmesstele, eestlased on valmis järjest rohkem oma oste mujalt tegema.

Teine oluline argument teha sisseoste rahvusvaheliselt on vajalike toodete puudumine kohalikul turu ehk valikuvõimalus. Kõige parem valik on taaskord brittide juures ning Taani on neil tihedalt kannul  (vastavalt 6% ja 8%) elanike on vaid selliseid, kes soovivad osta välismaalt kuna nende kodumaalt ei suuda nad sobivaid tooteid leida. Teises otsas on muidugi Malta ja Küpros, kuid peamiselt seetõttu, et neil on endil väga vähe e-poode. Balti riigid on kohe kahe saareriigi taga, kusjuures eriti hull paistab asi olevat Leedus, siis Lätis, siis tuleb Iirimaa ja Belgia ning seejärel Eesti. Tegemist on eelkõige just “pika saba” toodetega, mida ei suudeta kodumaalt leida ja see peaks olema samuti kohalikele kaupmeestele ohu märgiks — või signaaliks, et tuleks oma pood ka Läti ja Leedu keeles püsti lükata.

Huvitaval kombel näitab uuring seda, et kui uuriti välisriikidest ostmisel ostjast sõltumatuid probleeme, mis takistavad kättetoimetamist, siis kõige raskem on välisriikidest osta asju rumeenlastel, bulgaarlastel, lätlastel (vihje!) ja üllatuslikult ka belglastel, samas lihtne on seda teha austerlastel, hispaanlastel ja taanlastel. Eesti on huvitaval kombel peaaegu kohe nende taga. Üheks põhjuseks on ilmselt meie suhteliselt leebe maksupoliitika, sest osades riikides nõutakse sinna müües enda maksukohuslaseks registreerimist ja erinevaid muide legaalseid manöövreid, mis paljudele ei pruugi vaeva väärt olla.

Kokkuvõttes räägitakse raporti lõpus ka vajadustest ühtlustada Euroopa Liidumaksupoliitikat ning muuta turud ühtlustatumaks — me räägime siin nii maksude kui ka seaduste poole pealt, kuna üheks tõrkeks miks Eestisse omal ajal tarkvara ei saanud veebist osta oli autorikaitsega seotud probleemid. Lisaks on üleval sellised asjad nagu näiteks jäätmemaksud, mis ebaausa konkurentsi vältimiseks kehtestada kogu EL-s (Eestis muide kehtib juba selline maks).

Nagu näha tuleb sellest raportist päris korralikult mõtlemisainet ning ma soovitan kindlasti  lisaks minu lühikokkuvõttele läbi lugeda ka originaaldokumendi.

Iga kord kui tuleb jutuks e-poe tarkvara valik, kerkib ühe pretendendina nimekirja tipuossa selline toode nagu Magento. Mis on Magento? Miks on ta nii populaarne?

Magento ajalugu algab 2001 aastal, mil Roy Rubin loob ettevõtte nimega Irubin Consulting. Ettevõte tegeleb programmeerimise ja veebiarendusega, spetsialiseerudes aga järjest rohkem e-kommertsi valdkonnale. Esialgu kasutab Irubini meeskond OsCommerce nimelist tarkvara, kui peatselt saab selgeks, et tegemist on surnud tootega. Esimese sammuna plaanib firma teha  OsCommercele uue haru, kuid analüüs näitab, et lihtsam on otsast alustada. Magento arendamine algab 2007 aastal ning hoidmaks lahus oma konsultatsiooniäri ja tarkvaraarendust, hakkab Irubin Magento jaoks kasutama kaubamärki Varien. Esimene Magento versioon jõuab allalaadimisserveritesse 31. augustil 2007, mida võib pidada Magento sünnipäevaks.

Praegune Magento on üksjagu muutunud, projekt on kasvanud ning hiljuti otsustas firma võtta omale oma põhitoote nime. Hetkel töötab ettevõttes üle 140 inimese, kellest suurem osa on ühel või teisel viisil ametis Magento arendamisega. Magento on kirjutatud PHP-s, kasutades Zend Frameworki ja MySQL andmebaasimootorit ning see on litsentseeritud  OSL v3.0 põhjal (Open Software License). Alates versioonist v1.1.7 on osa koodist ka AFL v3.0 litsentsi põhine (Academic Free License).

Tähtsamad omadused:

1. Magento on tõeline maailmatarkvara, toetades erinevaid keeli (kaasa arvatud Eesti), erinevaid valuutasi ja erinevaid piirkondi, seda nii maksete, transpordi kui maksude seisukohalt. Kõiki keeli ja valuutasi on võimalik kasutada üheaegselt, luues näiteks samaaegselt toimiva poe väljundi Eesti, Läti ja Leedu jaoks.

2. SEO (Search Engine Optimization) ehk otsingumootoriturunduse vahendid on Magentosse sisse ehitatud. Magento on disainitud nõnda, et otsingumootorite traalerid ja prioriteedialgoritmid leiaks e-poes oleva informatsiooni võimalikult relevantsema ning leitud tooteid kuvatakse võimalikult eespool. Lisaks toetab tarkvara veel Google Site Map-i, võimaldab luua otsingumootorisõbralike URL-e, sisestada metainformatsiooni ja tekitada sisemisi viiteid läbi populaarsemate otsingusõnade kataloogi.

3. Adminstreerimisliides on Magentopõhisel poel mitmekeelne ja lubab samas keskkonnas hallata mitu poodi (Magentot on võimalik seadistada nõnda, et sama tarkvara jooksutab rohkem kui ühte müügikeskkonda, säilitades ühtse administreerimisliidese). Õiguste süsteem lubab erinevate rollide loomist, võimaldades anda väga täpselt defineeritud ligipääs —  nõnda, et näiteks raamatupidaja saab näha finantsalast teavet, sellal kui laomees saab tutvuda vaid laoseisuga ja vaadata tellimuste täitmiseks vajaliku informatsiooni. Lisaks võimaldab administreerimisliides automaatset uuendamist ning -testimist

4. Magento tootehaldus on võimas, lubades automaatset toodete importi ja eksporti, Google Base integratsiooni  ning erinevates probleemidest (näiteks madal laoseis) teavitamist RSS voo vahendusel. Võimalik on tooteid parameetriseerida, grupeerida ja komplekteerida. Võimalik on süsteemi sisestada virtuaalseid tooteid (näiteks seerianumbreid) ja digitaalseid tooteid (tarkvara, pildid, muusika, jne.).

5. Integreeritud turundusvahendis võimaldavad teha (ajastatud) allahindlusi, juurde- ja asendusmüüki ning kasutada allahindluskuponge või kinkekaarte. Uudiskiri võimaldab hoida sidet kliendiga ostuvälisel ajal. Pood võimaldab luua sisenemislehti kampaaniate paremaks hindamiseks, teavitada klienti uutest või muutunud toodetest RSS voo abil. Lisaks on võimalik läbi viia küsitlusi, tekitada soovinimistuid, lasta klientidel sisestada võtmesõnu ja arvustusi, jne.

6. Magento analüüsi ja logiraportid võimaldavad poe haldajal saada hea ülevaate hetkeolukorrast: milliseid tooteid on kõige rohkem vaadata, milliseid tooteid on ostetud, mida pandi kõige rohkem ostukorvi, kuid jäeti välja lunastamata., milline on läbimüük, jne.

7. Süsteem lubab registreerunud klientidel näha kogu oma konto ajalugu, vaadata tehtud tellimusi ja neid soovi korral korrata. Poe haldajal on täielik ülevaade klientide hetkeseisust, esitatud arvetest ning saatedokumentidest. Erinevate sündmuste puhul (tellimuse vastu võtmine, makse laekumine, jne.) on võimalik saata välja vastavalt kujundatud e-kiri automaatselt täidetud andmetega. Võimalik on lähetada ka arveid PDF kujul.

8. Magento on paindlik lahendus, mida on võimalik vajaduse korral ise täiendada. Laienduste repositooriumist leiab hetkel üle 2000 kasutajate pool loodud lisa pea kõikideks elujuhtumiteks.

9. Sisse ehitatud sisuhaldustarkvara võimaldab firma veebi täiendada ka poest väljapoole; Magento kõrvale pole kodulehe jaoks teist sisuhaldustarkvara vaja.

Millised poed kasutavad seda? Asko, Skype, Enter24, Klick, Sotka , EPL kasutavad kõik ühel või teisel viisil Magentot.

Millised on probleemsed kohad? Magento on hetkel kõige võimalusterohkem valmistarkvara turul, kuid sellel on ka omad hind: nõuded riistvarale on keskmisest suuremad ning selle täies mahus kasutamine nõuab palju kogemusi. Õnneks leiab Eestist päris mitu firmat, millel on vajalik kompetents olemas.

Viimase aasta jooksul on e-poodnikele trahvihirmuga peale surutud n.ö. võrdse kohtlemise printsiip, mis sunnib neid nagu letimüügi tegelevaid ettevõtteid nõudma vaid 50% ettemaksu. Kuna veebipoed peaaegu kunagi ei näe oma kliente ja kasutavad saatmiseks posti ja/või kullerfirmasi, muutub teise poole sissekasseerimine kliendi käest kauba kättesaamisel (raha mulle, kurgid sulle) parimal juhul väga keeruliseks. Seda nii töökorralduslikult kui finantsiliselt, sest erinevad väljatöötatud lahendused tekitavad lisakulutusi.

Kuid probleemide hulk ei piirdu vaid sellega. Põhimõtteliselt peavad samasugust lahendust pakkuma ka rahvusvahelist teenust pakkuvad e-poed, sest Eesti poele kehtivad Eesti seadused, vaatamata sellele kus klient ise asub. Rahvusvahelise äri korral on teise poole sisse kasseerimine praktiliselt võimatu — kui klient just ise selle nimel pingutusi ei tee, mis muudab paljukiidetud ja -oodatud ekspordi veebipoodides komplitseerituks. Probleem on ka selles, et taoline lähenemine on unikaalne ainult Eestile, Hollandile ja Belgiale, näiteks Amazon.com ei nõua oma klientidelt poolikut ettemaksu. Nende jaoks on tehing toimunud täies mahus sellel hetkel, mil nemad kauba teele panevad. Keerukad ja kaugmüügi jaoks ebaloomulikud reeglid ning lahendused ei anna kindlasti konkurentsieelist, sest Internetiäri on ja jääb rahvusvaheliseks äriks, koos rahvusvahelise konkurentsiga.

Eesti Päevaleht on avaldanud artikli nimega “Eesti e-poodidest ostes peab varsti kogu kauba eest korraga maksma“. Artiklist selgub, et peatselt valitsuse töölaudadele jõudev (ja loodetavasti ka selle aasta jooksul kehtima hakkav) võlaõigusseaduse muudatus lubab e-poodidel nõuda täies mahus ettemaksu. Kuigi Tarbijaitse pressijuht Kadri Kauksi proovib ameti trahvimasina olemasolu õigustada, on ka tema sunnitud nentima, et probleemid on marginaalsed ning pigem seotud ebaausate ostjate kui ebaausate müüjatega, kelle eksistents on niikuinii pinnuks silmas kõikidele ausatele ja valvsatele konkurentidele ning kellel seega pikka pidu ei ole. Mida Kauksi unustab mugavalt märkida, on see, et rõhuv enamus probleeme ei ole seotud ettemaksuga, vaid valesti saadetud kaupadega, kaupade tagastamisega, jne. Selliseid asju juhtub töö käigus ja vaid 50% ettemaksu nõudmine neid ei lahenda. Selliseid vaidlusi saab olema ka ideaalse süsteemi korral ning see, et nende arv on suhteliselt väike näitab seda, et inimesed on veebipoodidega pigem rahul.

Euroraha

Mõned päevad tagasi avaldas Eesti Päevaleht loo nimega “Tarbijakaitse: pooled ettevõtjad ei näita hindu eurodes“. Sellest loost selgub, et tarbijakaitseamet kontrollis pärast üleminekuperioodi algust poodide, veebipoodide ja teenindusasutuste valmidust ühisvaluutale minekuks. Nimelt esimesest juulist alates peavad kõik hinnad olema poodides liisaks kroonidele ka eurodes, et inimesed saaks uue valuutaga harjuda.

Tähelepanuväärne oli selle artikli juures aga see, et kui üldarvudes kontrolliti 190 asutust ning erinevaid rikkumisi leiti neist 51%-st (98), siis veebipoodides oli see number 55% (55 rikkumist 100 veebipoe kohta), mis on seda üllatavam, et seadus ei nõua võrgukauplustes isegi otsest eurodes hinna ära toomist, piisab lihtsalt kalkulaatori kuvamisest. Neist 55-st rikkumisest 39-l puhul puudus igasugune eurovalmidus, ümardamisreeglite vastu eksis 7 ja vale kursiga oli tervel 9 e-poodi.

Milles siis probleem on? Tihtipeale on häda selles, et poetarkvara on aegunud, selle arendajad kadunud või puhkusel ning on ebaselge, kes mille eest täpselt vastutab. Selline peataolek või nüüd päädida kopsaka trahvikviitungiga, mis summaarselt on umbes samas hinnas kui uue, kaasaegse, poe üles seadmine.

Muide, esimene juuli on vaid kauge kõuekõmin. Tegelik torm jõuab siia alles 1. jaanuaril, mil kroonid üldse eurode vastu välja vahetatakse. Praegult on viimane aeg endalt küsida, kas meie tarkvara toetab sellist üleminekut? Kas meil on selleks hetkeks plaan olemas? Kas meil on selleks abi vaja?

Veebibrauserite konkurents on muutunud tihedaks ning versiooniuuendusi tuleb nagu Vändrast saelaudu. Seekordne uusversioon tuleb Norra firmalt Opera omanimelise võrgusirvija uuenduse näol. Seekorseks versiooniks on siis v10.60

Mida uus versioon toob? Hetkel on laual järgmised argumendid:

• Optimeeritud Javascripti mootor peaks trollidemaa poegade sõnul olema kuni 50% kiirem kui eelmises Operas kasutatu;
• Täiendatud on HTML5 tuge, eelkõige Google WebM videokoodeki lisamise näol;
• Opera oskab kasutada geolokatsiooni;
• Otsingusoovitused erinevatelt pakkujatelt, kui esmane otsing tulemusi ei andnud;

Brauserist endast lähemalt Opera kodulehelt.

Kes soovib Eepohsiga homme ja ülehomme (23. ja 24. juuni) ühendust saada, see pidagu silmas, et tööd me siis ei tee. Me teeme lõket, grillime liha ja rüüpame õlut. Ning võib-olla otsime ka sõnajalaõit …

Aga ärge muretsega. Kui me selle asjaga ühele poole oleme saanud ning päevad jälle lühenema hakkavad, oleme kontoris tagasi, värskete ja puhanutena ning valmis tööle täie hooga pihta andma.

Kauaoodatud WordPress v3.0 on lõpuks kohal ja kasutuses (Eepohsi koduleht jookseb sellel tarkvaral) ning esimene reaktsioon on selgelt positiivne.

Mis on muutunud?

Kuigi ma kirjutasin mõni aeg tagasi sellest pärast uue WordPress beetaversiooniga tutvumist, teeme asjast ikkagi kiire lühikokkuvõte: Uuenenud on administreerimisliides, elemente on kasutusmugavuse huvidest lähtuvalt ümber paigutatud, veidi on muutunud kujundus. Võimalik on ise luua menüüsi ja neid siis oma äranägemist mööda kest lisada (see oli üks suuremaid etteheiteid WordPressile kui sisuhaldussüsteemile). Varasematest kategooriatest/võtmesõnadest on välja kasvanud täiemahuline taskonoomiasüsteem. Kasutusel on uus “Twenty Ten” (2010) kest, mis täies mahus kasutab kõiki lisatud võimalusi. Võimalus ehitada ühe WordPressi peale mitu veebisaiti on nüüd lahenduse integreeritud osa (varem kasutati selleks WordPress MU-d).